Ribonukleiinhape

Rakendus
Ravimina kasutatakse RNA-d ja DNA-d.Inimesed võtavad RNA/DNA kombinatsioone, et parandada mälu ja vaimset teravust, ravida või ennetada Alzheimeri tõbe, ravida depressiooni, suurendada energiat, pinguldada nahka, suurendada sugutungi ja võidelda vananemise mõjude vastu.

RNA (lühendatult RNA, ribonukleiinhape) on elusrakkudes ning mõnedes viirustes ja viirustaolistes organismides leiduva geneetilise informatsiooni kandja.RNA koosneb ribonukleotiididest, mis on kondenseerunud fosfodiestersidemetega, moodustades pika ahelaga sarnaseid molekule.Ribonukleiinhappe molekul koosneb fosfaadist, riboosist ja alustest.RNA-s on neli peamist tüüpi aluseid, nimelt A (adeniin), G (guaniin), C (tsütosiin) ja U (uratsiil), kus U (uratsiil) asendab DNA-s T (tümiini).RNA roll organismis on peamiselt valkude sünteesi suunamine.
Üks inimkeha rakk sisaldab umbes 10 pg RNA-d (sisaldab umbes 7 pg DNA-d).Võrreldes DNA-ga on RNA-l suur varieeruvus, väike molekulmass ja suur varieeruvus sisalduses.RNA võib struktuuri ja funktsiooni järgi jagada messenger-RNA-ks ja mittekodeerivaks RNA-ks.Mittekodeeriv RNA jaguneb mittekodeerivaks suureks RNA-ks ja RNA-ks. mittekodeeriv väike RNA.Mittekodeeriv suur RNA hõlmab ribosomaalset RNA-d, pika ahelaga mittekodeerivat RNA-d.Mittekodeeriv väike RNA hõlmab ülekande-RNA-d, nukleaasi, väikese molekuli RNA-d jne.Väikemolekulaarne RNA (20-300 nt) sisaldab miRNA-d, SiRNA-d, piRNA-d, scRNA-d, snRNA-d, snoRNA-d jne. Bakteritel on ka väikese molekuliga RNA (50-500 nt).
RNA, nagu DNA, on samuti polünukleotiidahel, mis koosneb erinevatest 3',5'-fosfodiestersidemetega seotud nukleotiididest, kuid erineb DNA-st mitmel viisil.